Sel õppeaastal osalevad nii 6.a kui 6.b programmis ,,Hooliv klass". Programmi eesmärgiks on õpetada oskusi ja pakkuda kogemusi loomaks klassidest hoolivat meeskonda.
19.-20.okt. toimus Kloogarannas laager õpilastele. Teele asusime juba hommikul, sest koos väikese söögipeatusega kestis reis üle 3 tunni. Kui Kloogaranna silt juba paistis, kilkasid kõik suurest rõõmust. Bussisõit tüütab ju lõpuks ära. Meile tulid vastu 3 projektijuhti: Hele, Liis ja Helene. Esimesed juhised antud, läksime oma ööbimispaika. Õpetajatest olid kaasas 6.a ja 6.b klassijuhatajad ning psühholoog. Selgus, et kõik magavad ühes ruumis koos. Oma ööbimisruumis alustasime esimeste tegevuste ja mängudega, mõnel poisil läks vaikseksjäämisega ikka aega. Pärast lõunat jätkusid tegevused õues. Kuna poisid käitusid küllalt väljakutsuvalt, siis poisid ja tüdrukud jagati erinevatesse rühmadesse. Ja tõesti, nii toimis asi paremini! Poisid läksid mõne tegevuse ajal nii hasarti, et nii mõnigi kangem mees valas pisara...
Väga lahe oli vaadata, kuidas Hele vaikust nõudis: pastakas püsti ja enne edasi ei mindud, kui vaikus oli saavutatud. Edasi moodustati poistest ja tüdrukutest paarid ning ühel paarilisel seoti silmad kinni ja teine pidi teda läbi maastiku juhtima. Poolel teel vahetati kohad ja teekond lõppes mere ääres. Kuna ilm oli võrratult ilus ja päikesepaisteline, siis meri pani enamust ahhetama. Vaatepilt oli lihtsalt nii ilus. Nii mõnigi julgem jooksis paljajalu mere ääres ringi. Enne õhtusööki toimus veel meeskonnategevusena takistuse ületamine, et 36 inimest pidid saama üle nööri eraldatud sektorisse. Tore oli vaadata, kuidas pead pandi tööle ja tugevamad poisid asusid teisi üle nööri tõstma. Isegi klassijuhataja tõsteti üle :) Toimus ka hääletamine, kes oli päeva kõige hoolivam/abivalmim. Kuna Karmo tõstis enamus kaaslasi nöörist üles ja üldse mõtles palju kaasa, siis oli tema ka laagri lõpus kõige hoolivama tiitli saaja.
Esimene päev lõppes lõkkeõhtuga. Moodustati tiimid ja iga tiim pidi põlema saama oma lõkke. Lõkke kohal sai küpsetada vahukomme ja šokolaadiga täidetud banaane. Õhtul kell 22.00 soovisid paljud taas mere äärde minna, sest taevas oli selge ja tähed olid näha. Isegi kõige suuremad lobisejad soovisid nüüd vaikuses tähti vaadata. Kuigi öörahu oli ametlikult 23.00, siis ei suudetud selleks kellaajaks veel magama minna, kuid keskööks olid kõik juba nii väsinud ja magasid. Tegevused värskes õhus olid oma töö teinud.
Teist päeva alustasid mõned juba 6.15 ja paaril õpilasel helises äratuskell tavapäraselt 6.30. Laagris olime ju koolipäevadel. Ega siis enam teistelgi magada lastud. Äratus oli kava järgi tegelikult 8.00.
Teisel päeval jätkusid tegevused ja ülesanded. Kõik ikka selleks, et meeskond hakkaks toimima ja ei oleks konflikte. Üksteisele anti ainult positiivset tagasisidet ja laagri lõpus pidi igaüks oma kõrvalistujat iseloomustama ja sai selle eest väikese šokolaadi. Laagri lõpuks toimusid rühmatööd, et saaks paika ülesanded, millega iga grupp hakkab koolis tööle. Ja kodutöö võis alata. Tagasi Luunjasse jõudis buss õhtul 19.45 paiku ning kuna enamus oli nii väsinud, siis reedel kooli väga paljud ei jõudnud. Õnneks oli kohe algamas vaheaeg. Loodame, et need, kes siiski haigeks jäid, on juba terveks saanud ja naudivad vaheaega. Need 2 päeva olid tõeliselt õpetlikud ja loodetavasti panid nii mõnegi õpilase rohkem oma käitumisele mõtlema.
19.-20.okt. toimus Kloogarannas laager õpilastele. Teele asusime juba hommikul, sest koos väikese söögipeatusega kestis reis üle 3 tunni. Kui Kloogaranna silt juba paistis, kilkasid kõik suurest rõõmust. Bussisõit tüütab ju lõpuks ära. Meile tulid vastu 3 projektijuhti: Hele, Liis ja Helene. Esimesed juhised antud, läksime oma ööbimispaika. Õpetajatest olid kaasas 6.a ja 6.b klassijuhatajad ning psühholoog. Selgus, et kõik magavad ühes ruumis koos. Oma ööbimisruumis alustasime esimeste tegevuste ja mängudega, mõnel poisil läks vaikseksjäämisega ikka aega. Pärast lõunat jätkusid tegevused õues. Kuna poisid käitusid küllalt väljakutsuvalt, siis poisid ja tüdrukud jagati erinevatesse rühmadesse. Ja tõesti, nii toimis asi paremini! Poisid läksid mõne tegevuse ajal nii hasarti, et nii mõnigi kangem mees valas pisara...
Väga lahe oli vaadata, kuidas Hele vaikust nõudis: pastakas püsti ja enne edasi ei mindud, kui vaikus oli saavutatud. Edasi moodustati poistest ja tüdrukutest paarid ning ühel paarilisel seoti silmad kinni ja teine pidi teda läbi maastiku juhtima. Poolel teel vahetati kohad ja teekond lõppes mere ääres. Kuna ilm oli võrratult ilus ja päikesepaisteline, siis meri pani enamust ahhetama. Vaatepilt oli lihtsalt nii ilus. Nii mõnigi julgem jooksis paljajalu mere ääres ringi. Enne õhtusööki toimus veel meeskonnategevusena takistuse ületamine, et 36 inimest pidid saama üle nööri eraldatud sektorisse. Tore oli vaadata, kuidas pead pandi tööle ja tugevamad poisid asusid teisi üle nööri tõstma. Isegi klassijuhataja tõsteti üle :) Toimus ka hääletamine, kes oli päeva kõige hoolivam/abivalmim. Kuna Karmo tõstis enamus kaaslasi nöörist üles ja üldse mõtles palju kaasa, siis oli tema ka laagri lõpus kõige hoolivama tiitli saaja.
Esimene päev lõppes lõkkeõhtuga. Moodustati tiimid ja iga tiim pidi põlema saama oma lõkke. Lõkke kohal sai küpsetada vahukomme ja šokolaadiga täidetud banaane. Õhtul kell 22.00 soovisid paljud taas mere äärde minna, sest taevas oli selge ja tähed olid näha. Isegi kõige suuremad lobisejad soovisid nüüd vaikuses tähti vaadata. Kuigi öörahu oli ametlikult 23.00, siis ei suudetud selleks kellaajaks veel magama minna, kuid keskööks olid kõik juba nii väsinud ja magasid. Tegevused värskes õhus olid oma töö teinud.
Teist päeva alustasid mõned juba 6.15 ja paaril õpilasel helises äratuskell tavapäraselt 6.30. Laagris olime ju koolipäevadel. Ega siis enam teistelgi magada lastud. Äratus oli kava järgi tegelikult 8.00.
Teisel päeval jätkusid tegevused ja ülesanded. Kõik ikka selleks, et meeskond hakkaks toimima ja ei oleks konflikte. Üksteisele anti ainult positiivset tagasisidet ja laagri lõpus pidi igaüks oma kõrvalistujat iseloomustama ja sai selle eest väikese šokolaadi. Laagri lõpuks toimusid rühmatööd, et saaks paika ülesanded, millega iga grupp hakkab koolis tööle. Ja kodutöö võis alata. Tagasi Luunjasse jõudis buss õhtul 19.45 paiku ning kuna enamus oli nii väsinud, siis reedel kooli väga paljud ei jõudnud. Õnneks oli kohe algamas vaheaeg. Loodame, et need, kes siiski haigeks jäid, on juba terveks saanud ja naudivad vaheaega. Need 2 päeva olid tõeliselt õpetlikud ja loodetavasti panid nii mõnegi õpilase rohkem oma käitumisele mõtlema.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar